Kas üht-teist on veel ebaselge?
Siin on ülevaade peamistest finantsturgudega seotud mõistetest ja toimingutest.
Üldine
Aktsia sümbol või lühinimi on tähtede jada, mis on väärtpaberile kauplemiseks määratud. Börsisümbol on ettevõtte aktsia lühikirjeldus, seega pole kolme-, nelja- või viietäheliste sümbolite vahel olulist erinevust. Näiteks New Yorgi börsil (NYSE) noteeritud aktsiatel võib olla kuni neli või vähem tähte ning Nasdaqi noteeritud väärtpaberitel kuni viis tähte.
Väärtpaberi ostmine, olgu see siis tooraine, aktsia või mõni muu vara, tähendab selle omandiõiguse saamist kelleltki teiselt. Sageli ei tähenda kaubeldes vara ostmine selle füüsilisel kujul omandamist. Ostmist võib kaubeldavast väärtpaberist lähtudes nimetada ka pikaks positsiooniks.
Väärtpaberi müümine tähendab omandiõiguse andmist kellelegi teisele. Vara müüja loobub sisuliselt oma osalusest selles väärtpaberis. Müümist võib teatud kontekstis nimetada ka lühikeseks positsiooniks. Aktsiatega kaubeldes saab investor müüa ainult aktsiaid, mis talle juba kuuluvad, välja arvatud juhul, kui ta kasutab keerukamaid strateegiaid, näiteks lühikeseks müüki.
Summa tähistab tehingu rahalist koguväärtust. Aktsiatega kaubeldes arvutatakse see aktsia hinna korrutamisel tehingus ostetud aktsiate arvuga. Näiteks kui osta 10 aktsiat hinnaga 50 € tükk, on tehingu summa 500 €. See tähendab investori koguinvesteeringut selles konkreetses tehingus.
Viimane hind on kõige hiljutisem hind, millega väärtpaber on kaubelnud. Teisisõnu näitab see vara hetke turuväärtust, lähtudes kõige hiljutisemast lõpetatud tehingust. See annab kauplejatele kõige värskemat teavet väärtpaberi väärtuse kohta. Viimast hinda uuendatakse pidevalt, kui uusi tehinguid tehakse.
Protsendimuutus näitab, kui palju on väärtpaberi hind eelmise võrdlushetkega võrreldes tõusnud või langenud. Tavaliselt väljendatakse seda protsendina. Muutus arvutatakse võrdlushinna lahutamisel praegusest hinnast, saadud tulem jagatakse seejärel võrdlushinnaga ja korrutatakse 100-ga. Näiteks kui aktsia hind tõuseb 100 € pealt 110 €-le, oleks protsentuaalne muutus +10%.
Tehingu tüüp viitab tehtava tehingu olemusele. Kõige levinumad tehingutüübid on ostu- ja müügiorderid, kuid on ka alamtüüpe, nagu turuorderid, limiithinnaga orderid ja stopp-orderid. Igal tehingutüübil on oma täitmistingimused, mis määravad, kuidas ja millal tehingut töödeldakse. See pakub kauplejatele strateegias paindlikkust.
Tehingukulud on tasud, mis kaasnevad väärtpaberite ostmise ja müümisega. Nendeks on tavaliselt maakleritasud, börsitasud ja mõnikord maksud. Isegi komisjonivabadel kauplemisplatvormidel võivad olla varjatud kulud, nagu valuutavahetuse marginaalid või maksed orderi täitmise eest. Meie portfellimäng sisaldab realistlikke tehingukulusid, et aidata mõista, kuidas need kulud võivad aja jooksul mõjutada investeeringu tootlust.
Kogus viitab aktsiate või fondiosakute arvule, mida soovid tehingus osta või müüa. Aktsiate korral väljendatakse seda tavaliselt täisarvudes, näiteks 10 aktsiat. Mõned maaklerid võimaldavad ka aktsia murdosadega kaubelda, sel juhul saavad investorid osta aktsia osa dollarimäära alusel.
Tüüp määrab, kuidas order täidetakse. Levinumad orderite tüübid on turuorder (täidetakse kohe hetke turuhinnaga), limiitorder (täidetakse ainult määratud hinna või parema hinna korral) ja stopp-order (käivitatakse, kui aktsia jõuab kindla hinnani). Igal orderi tüübil on kauplemisstrateegiates oma eesmärk ning need pakuvad eri tasemel hinnakontrolli ja täitmiskindlust.
„Kehtiv kuni“ näitab ajavahemikku, mille jooksul order jääb aktiivseks, enne kui see täidetakse või aegub. Levinumad on päevaorder (kehtib kauplemispäeva lõpuni), „kehtib kuni tühistamiseni“ (GTC, kehtib käsitsi tühistamiseni) ja „kehtib kuni kuupäevani“ (GTD, kehtib määratud kuupäevani). See aitab investoritel kontrollida, kui kaua nende orderid turul püsivad, kui neid kohe ei täideta.
Miinimumhind on madalaim hind, millega investor on valmis väärtpaberit limiitorderiga müüma. Orderit esitades määratakse see tagamaks, et ei müüda alla enda määratud summa. See annab investorile kontrolli hinna üle ja aitab teda kaitsta ootamatute turulanguste eest, mille mõjul võib müük toimuda ebasoovitava hinnaga.
Maksimumhind on kõrgeim hind, millega investor on valmis väärtpaberit limiitorderiga ostma. Orderit esitades määratakse see tagamaks, et väärtpaber ei maksa rohkem kui määratud hind. See võimaldab investoril kaubeldes kontrolli säilitada ja hoida ära ostud üle määratud hinnapiiri, eriti volatiilsel turul.
Investeerimisfondid
NAV (ingl Net Asset Value) on investeerimisfondi ühe osaku puhasväärtus. Selle arvutamiseks jagatakse fondi varade koguväärtus, millest on lahutatud kohustused, välja antud osakute arvuga. NAV arvutatakse tavaliselt üks kord kauplemispäeva lõpus. Erinevalt aktsiatest kaubeldakse investeerimisfondidega nende puhasväärtuses, mitte hinnaga, mida määravad turu pakkumine ja nõudlus. See teeb NAV-ist investeerimisfondi tulemuslikkuse hindamise juures olulise mõõdiku.
Pikaajaline tootlus näitab investeerimisfondi tulemuslikkust pikema perioodi, tavaliselt 3, 5 või 10 aasta jooksul. See annab investoritele ülevaate, kuidas fond on lühiajalistele turukõikumistele vaatamata aja jooksul järjepidevalt toiminud. Pikaajalisi tootlusi väljendatakse tavaliselt aastase protsendina, mis võimaldab erineva investeerimishorisondiga fonde lihtsamalt võrrelda. See mõõdik on ülioluline investoritele, kel on pikaajalised finantseesmärgid.
Pikaajaline kumulatiivne tootlus näitab investeeringu kogukasumit või -kahjumit protsentuaalselt kindla perioodi jooksul, ilma et see aastase määrani taandataks. Erinevalt pikaajalisest aastasest tootlusest näitab see suhtarv tegelikku kogutootlust kogu perioodi jooksul. Näiteks kui fondi kumulatiivne tootlus on viie aasta jooksul 50%, tähendab see, et algne investeering oleks selle aja jooksul suurenenud 50%, olenemata sellest, kuidas see saavutati.
Haldustasud ja muud kulud viitavad kuludele, mis on seotud investeerimisfondi haldamisega. Need hõlmavad tavaliselt haldustasu (fondijuht võtab oma ekspertiisi eest tasu), halduskulusid, kauplemiskulusid ja mõnikord tulemustasusid. Neid kulusid väljendatakse sageli kulude suhtarvuna, mis on protsent fondi varadest, mida kasutatakse haldus- ja muude tegevuskulude jaoks. Kõrgemad tasud võivad märkimisväärselt mõjutada pikaajalisi tootlusi, seega peaks investor hoolikalt kaaluma fondi kulustruktuuri.
Standardhälve on statistiline mõõdik investeerimisfondi volatiilsuse või riski kohta. See näitab, kui palju fondi tootlus kõigub oma keskmisest tootlusest kindla perioodi jooksul. Suurem standardhälve viitab suuremale volatiilsusele ja võimalikule suuremale riskile. Näiteks fond, mille standardhälve on 20%, läbib tavaliselt suuremaid hinnakõikumisi kui fond, mille standardhälve on 5%. Investorid kasutavad seda riskitaluvuse hindamiseks.
Tootlus aasta algusest (ingl Year-to-Date, YTD) on fondi tulemuslikkus käesoleva kalendriaasta algusest kuni viimase kuupäevani. See annab investorile ülevaate, kuidas fond praeguses turukeskkonnas toimib. Tootlus aasta algusest on eriti kasulik võrdlemaks mitut fondi või fondi sama ajaperioodi turuindeksiga.
Investeeritav summa on minimaalne rahasumma, mis on fondi investeerimiseks nõutav. See võib ulatuda mõnesajast eurost või dollarist mitme tuhandeni. Paljudel investeerimisfondidel on minimaalsed esialgsed investeerimisnõuded, mõnel fondil ka järgnevateks investeeringuteks. See künnis aitab fondihalduritel tõhusalt tegutseda, tagades samal ajal, et fondil on strateegia elluviimiseks piisavalt kapitali.
Sagedus tähendab investeerimisfondide kontekstis tavaliselt seda, kui tihti fond jagab aktsionäridele tulu või kapitalikasumeid. Levinud jaotussagedused on igakuine, kvartaalne, poolaastane ja aastane. Osa investoreid eelistab fonde, millel on regulaarsed väljamaksed, teised aga fonde, mis reinvesteerivad dividendid automaatselt. Fondi jaotussagedust on oluline mõista rahavoogude planeerimiseks.
Investeerimise kuupäev on päev, mil investor ostab fondiosakuid. See kuupäev on oluline tulemuslikkuse jälgimiseks, tootluse arvutamiseks ja maksustamise eesmärgil. Enamik fonde töötleb enne lõpptähtaega (tavaliselt kell 16 idaranniku aja järgi) saadud investeerimiskorraldusi selle päeva NAV-i hinnaga. Pärast lõpptähtaega saadud korraldusi töödeldakse järgmise tööpäeva NAV-i hinnaga.
Jaotus viitab sellele, kuidas fondi varad on jaotatud investeerimiskategooriatesse, sektoritesse või piirkondadesse. Fondi jaotusstrateegia peegeldab tavaliselt selle investeerimiseesmärke ja riskiprofiili. Näiteks konservatiivses fondis võib rohkem olla võlakirju ja vähem aktsiaid, agressiivses kasvufondis rohkem tehnoloogia või arenevate turgude instrumente. Fondi jaotus annab investorile infot, kas see on kooskõlas ta investeerimiseesmärkide ja riskitaluvusega.
Börsil kaubeldavad fondid (ETF)
Ostuhind on maksimaalne hind, mida ostja on nõus ETF-i osaku eest maksma. ETF-ide kontekstis on ostuhind kõrgeim hind, mida turu tegija või teine investor on hetkel valmis väärtpaberi ostmiseks pakkuma. Ostuhind on alati madalam kui müügihind ning nende vahet nimetatakse hinnavaheks. Kitsas ostu-müügi hinnavahe viitab tavaliselt suurele likviidsusele ja tõhusale hinnastamisele, seevastu lai hinnavahe väiksemale likviidsusele või kõrgematele tehingukuludele.
Müügihind on minimaalne hind, mida müüja ETF-i osakut müües aktsepteerib. See tähendab madalaimat hinda, millega turu tegija või teine investor on hetkel valmis väärtpaberit müüma. Müügihind on alati kõrgem kui ostuhind. Kui ostad ETF-i, maksad tavaliselt müügihinda. Ostuhinna ja müügihinna vahega (hinnavahega) on ETFi-investorite jaoks tähtis arvestada, kuna see näitab väärtpaberi kauplemise varjatud kulu.
